Kooli ajalugu

Kooli ajaloost

1771 – esimesed teated koolitegevusest Valgus, kuid kirikuvisitatsiooni protokollid seda ei kinnita. Mingisugust haridust lastele siiski anti.

1847 – hakkas Möldri talu peremees Kustas Lauter Valgu mõisa omaniku parun Carl von Uexkülli korraldusel lapsi eraviisiliselt õpetama. Kooli puudumine ohustas mõisahärra väärikust, kuna naabermõisates olid koolid juba olemas.

1858 – asutati Valgu vallakool praeguse Nuuma talu elumaja kohal. Hoone oli esinduslik palkoniga puuehitus, kus asusid klassituba ja õpetaja eluruumid. Esimeseks õpetajaks oli Jaan Arnak. Ta oli lõpetanud Jädivere (Kuuda) seminari, oli töötanud Nurtu koolis ning tuli nüüd koduvalda vastavatud kooli.

1880 – eraldas parun von Uexküll Rojamaa talu piirilt viis tiinu maad, andis palgid ning laskis teha enamuse ehitustöödest. Nii valmis Koolitoale uus koolimaja, kus toimus õppetöö kuni 1941.aastani.

1905 – põletati Valgu mõisahoone esimesena Läänemaal, ehitati aga käsukorras vallarahva poolt uuesti üles. Ära jäeti hoone esifassaadil olnud sammasportikus. Alates 1941.a. sügisest töötab selles Valgu kool.

1925 – muudeti Valgu kool 4-klassiliseks ja kahe õpetajaga töötavaks algkooliks,

1929 –  5-klassiliseks,

1930 –  6-klassiliseks, kusjuures kool töötab kahe klassikomplektiga, õpilasi on 71. Kooli juurde asutatakse Lootusring, mille eesmärgiks on õpilastes isetegevuse arendamine.

1932 – organiseeritakse kooli juurde laenuraamatukogu, mis oli ainulaadne ümbruskonnas. Põhjuseks uute õpikute kasutuselevõtmine, kuid vanematele oli õpikute eest tasumine majanduskriisi tõttu tihti ülejõukäiv. Tegevuskapitali saab laenuraamatukogu laenuna kooli hoolekogult.

1933 – asutati kooli juurde koolitarvete müügiühing-koolikooperatiiv, kuna pood ei varusta õpilasi vajaliku õppematerjaliga ja viimane on sageli kahtlase väärtusega. Müüjateks olid vanemad agaramad õpilased, hooldajaks õpetajad.

1938 – sõlmitakse leping mõisa omaniku parun Pilar von Pilchau ja Velise vallavalitsuse vahel Valgu endise härrastemaja ostmiseks kooli jaoks. Kooli kasutada jääb hoone-esine maa, müüride ja keldri varemed.

1939.a. – nnab mõisa omanik vallale üle 1 nimetatud maja, alustatakse hoone ümberehitamisega.

1941 –  algab õppetöö uues koolimajas (sõja tõttu alles 1. nov.)

1944 –  muudeti Valgu kool 7-klassiliseks ning

1961 –  8-klassiliseks.

1963 – on välja antud maa kasutamise õiguse akt (maa eraldamine on kinnitatud juba 1952). Alaliseks kasutamiseks on 8,9 ha maad. Enamuse sellest (~7,5 ha) hõlmab vabakujuline park, kus kõige huvipakkuvamad on hiigelmõõtmetega lehised.

1988 – 1.septembrist kannab kool nimetust – Valgu 9-kl. kool.

1990 – augustist eksisteerib Valgu kool Märjamaa valla halduses omaette asutusena, iseseisva raamatupidamise ja pangaarvega.

1991 – 1.septembrist on kooli nimetus Valgu põhikool.

1996 – suvel taastatakse koolimaja katus ning ehitatakse välja pööningukorrus ehk nn. III õppekorrus, kus on neli klassiruumi.

1998 – vahetati koolimaja aknad ja välisuks.

1999 – avati nägusad sööklaruumid, kus saab korraga süüa 72 inimest.

2001 – remonditi I ja II korruse fuajeed ning värviti koolimaja fassaad.

2006 – ühinenud lasteaia ja põhikooli nimeks jääb Valgu Põhikool. Lasteaiale remonditi uued ruumid, renoveeriti füüsika-keemia ja käsitöö klass, ehitati juurde kodundusklass. Ehitati otsetee II korruselt sööklasse.

2007 – liitumine e-kooliga

2008 – valmis sai õpetajate puhkeruum, renoveeriti õpilaste riidehoid, vahetati välja köögiseadmed, uuendati elektrisüsteem.

2009 – valmis lasteaia mänguväljak

 

Koolijuhid läbi aastate:

Õppealajuhatajatena on töötanud:

1858-1878           Jaan Arnak

1878-1879           Tõnis Piir

1879-1882           Jaan Aaman

1882-1889           Mart Siidermann

1889-1891           Tõnis Tiits

1891-1893           Peeter Vaher

1893-1894           Gustav Lauter

1894-1900           Albert Vendach

1900-1904           Johannes Tamm

1904-1905           Mihkel Lauter

1905-1912           Albert Saarepera

1912-1914           Johannes Tamm

1914-1916           Mihkel Friedler

1916-1919           Juuli Koppelmann

1919-1930           Mihkel Friedler

1930-1944           Rudolf Selvet

1944-1945           Erika Koni

1945-1953           Johannes Mikli

1953-1958           Aino Saareste

1958-1967           Ülo Strandberg

1967-1968           Rudolf  Sepa

1968-1970           Kalju Hanson

1970-1973           Reet Kübarsepp

1974-1976           Adolf Valler

1976-1984           Mihail Avson

1984-1985           Jaan Hansen

1985-1986           Aime Kadakas  kt

1986-1998           Eero Plamus

1998                   Tiina Roosimägi  kt

1998-2000           Vello Vainola

2000                   Ants Riismaa  kt

2000-2001           Kalev Kosk  kt

2001-2004           Pille Vanker

2004- 2009          Tiina Roosimägi

Alates 2009          Ants Riismaa kt

2012 Ants Riismaa

Maria Vaarmann

Paavo Kipp

1988-1995                Tiia Kessel

1999- 2001               Lilija Takking

1995-1999; 2001-     Merje Burmeister